Menüü
39
Auruvedur Su252-94 (Су252-94) tehasenumbriga 3698 valmis A. Ždanovi nimelises laevatehases „Punane Sormovo“ juunis 1950. Vedur töötas aastatel 1950-1959 Tomski raudtee Taiga ja Barnauli depoodes, siis Gorki raudtee Kirovi depoos ja 1962. aastast, mil vedur viidi kivisöelt üle naftaküttele, kuni reservi arvamiseni Balti raudtee Daugavpilsi depoos. Eestisse sattus see vedur novembris 1976 rändkatlamajana, töötades Tallinna raudteesõlme […]
38
Auruvedur L-1646 (Л-1646) valmis Kolomna veduritehases 1951. aastal ning suunati Sverdlovski raudtee Jegoršino depoosse, sealt edasi aga Nadeždinskisse. 1953. aastal saadeti vedur Siberisse, kus ta töötas Krasnojarski ja Bogotoli depoodes. 1961. aastal arvati ta NSVL Teedeministeeriumi strateegilisse reservi ja viidi Põhja-Kaukaasiasse, sealt Aserbaidžaani Kirovabadi. Eestisse toodi vedur märtsis 1967 ja seisis Valga veduribaasis ligi 25 […]
37
Elektrirongi ER1 juhtvagun 2303 tehasenumbriga ЭР1-609 valmis Lätis Riia Vagunitehases 1958. aastal elektrirongi ЭР1-06 koosseisus, mis esialgu sõitis Põhjaraudteel Moskvas. Hiljem elektrirongi koosseis senisel kujul lammutati ning vagunid sattusid erinevatesse depoodesse. Elektrirongi ЭР1-06 juhtvagunid 601 ja 609 toodi Moskvast Tallinnasse 1. juunil 1980. RE Eesti Raudtee kuuluva veeremi ümbernummerdamisel sai juhtvagun nr 601 uueks numbriks […]
36
Reisimootorvedur TEP60-0924 (ТЭП60-0924) valmis V. Kuibõševi nimelises Kolomna Mootorvedurite Tehases (КТСЗ) 29. veebruaril 1980 ning saadeti 10. märtsil samal aastal uuena tööle Balti raudtee Zasulauksi depoosse. Selle depoo vedurid vedasid raskeid reisi- ning kiirronge Riia-Tallinna, Riia-Vilnius-Minski, Riia-Volokolamski (-Moskva) ning Riia-Zdolbunovi (-Lvovi) raudteeliinidel. Balti raudtee Eesti raudteekonnal ei olnud sel ajal kaugrongide mootorvedureid ja siin vedasid […]
35
Mootorvedur VME1-116 (ВМЭ1-116) valmis 1961. aastal Ungaris Ganz-MAVAG-i masinatehases NSVL raudteede tarbeks ning suunati Läti raudtee Ventspilsi depoosse. Märtsis 1971 saadeti VME 1-116 Tallinna depoosse, kus töötas Tallinna ja Ülemiste jaamades ning sadamas manöövritööl 20 aastat, neist viimased aastad üksnes depooteedel. 8. mail 1998 toodi vedur Raudteemuuseumi eksponaadiks Haapsallu. Selliseid vedureid tootis Ganz-MAVAG 1954-71 erinevatel […]
34
Ligemale sajandi jooksul on Haapsalu jaamas rongidega juhtunud üsna vähe õnnetusi. Neist üks omapärasemaid toimus 29. juulil 1926, kui kella 15.45 paiku sõitis manöövrit tegev rong otsapidi merre. Auruvedur Ov 155 (ehit. 1903 Nevski tehases, varem Ов 4534) liikus 3 täis ja 12 tühja kaubavaguniga jaama 4. teelt umbes 150 sülla (320 m) pikkusele nn […]
33
32
31
Raudtee ehitamist Haapsalu kuurordini kavandati esmakordselt juba 1870. aastate alguses. 1870. aastal Eestis esimesed raudteeliinid avanud Balti Raudtee Selts kaalus siis Tapa-Tartu raudtee ehitamise kõrval ka Klooga-Haapsalu või Keila-Haapsalu teeharu rajamist. Paraku langes see plaan peagi aktsiaseltsi rahalise kitsikuse tõttu päevakorralt, raudtee ootus jäi siitpeale aga püsima ja kogus toetust. Balti raudtee riigistamise järel kujunenud […]