70

Platskaart (< saksa k die Platzkarte – „koha pilet“) on täiendav pilet raudteevagunis nummerdatud iste- või magamiskoha saamiseks. Reisivagunit, kus olid nummerdatud iste- või magamiskohad, mida platskaardi alusel kasutada sai, kutsuti ka platskaartvaguniks. Väljavõtted reisijate sõidu ning käsipakkide ja pagasi veo korrast, Tariifi käsiraamat nr 5, 1941 33. Igal reisijal peab olema sõidupilet. 34. Kui […]

69

Standardne nõukogude 4-teljeline reisivagun pikkusega 20,2 m Reisiliikluse areng Nõukogude Liidu raudteedel ja soov kasutada maksimaalselt reisivagunis leiduvat pinda reisijatele suurema mugavuse pakkumiseks viisid uut tüüpi kõva- ja pehmeistmeliste reisivagunite loomiseni. 1928. aastal töötatigi Nõukogude Liidus välja uus standardne reisivaguni tüüp. Uut tüüpi vaguni kere oli 20200 mm pikk, väljast 3140 mm lai ja 2900 […]

68

Kondimootoriga mööda rööpaid Eesti raudteelased on enda tarbeks ise ehitanud nii mootordresiine kui ka mitmesuguseid käsi- ja jalgdresiine. Rakvere teemeistri Herbert Juske poolt 1930. aastal konstrueeritud jalgratas-dresiinist sai prototüüp teistegi teemeistrite 1930. aastate jalgratas-dresiinidele. Oma sõiduki puhul oli Juske kasutanud kõike kättejuhtuvat – vokidetailidest triikraua käepidemeni. Umbes 180 krooni maksnud dresiini juures leidis rakendust vana […]

67

66

65

64

63

Jaamakell (станционный колокол) oli raudteejaamades perroonil reisijate rongile kutsumiseks ja rongi väljumisest teatamiseks, tulekahju ja õnnetuste korral ka häirekellaks. Jaamakellasid on Eestis kasutatud alates esimese raudteeliini avamisest. Eesti iseseisvumise järel jäid jaamakellad kasutusele üksnes kitsarööpmelisel Pärnu-Tallinna raudteel kuni 1923. aasta kevadeni, mil sealgi asendati see hüüdega „Ärasõit!“. Nõukogude ajal võeti jaamakellad taas kasutusele jaamades, kus […]

62

Iseseisvas Eestis hakati riigi kulul telefonikeskjaamades, riigi- ja eraettevõtetes, raudteejaamades, vallamajades, postiagentuurides ning linnade, alevite ja alevike tänavail üles seadma kõigile avalikuks tarvitamiseks määratud telefone – telefoni kõnepunkte. Kui 1926. aastal oli Eestis kokku selliseid kõnepunkte 254, siis 1937. aastal juba 1660. Esialgu oli sellise kõnepunkti varustuseks vaid vändaga telefon, mille kasutamiseks tuli kõnepunkti eest […]

61

Vedurijuht Mihhail Heinmetsale (Hodsevitš) kuulunud moonakohver toidukraami ja tarbeesemete jaoks. Vedurimeeskondadel olid pikad vahetused, mille pikkuse ametlikku ülemmäära vähendati alles 20. sajandi alguses 16 tunnilt 14 tunnile.   Mihhail Heinmets (1884-1967, 1936. a-ni Hodsevitš) töötas kitsarööpmelisel raudteel 1907-28 Mõisaküla veduridepoos lukksepa, vedurijuhi abi ja vedurijuhina, seejärel 1928-1946 Pärnu ja Tallinn-Väike veduridepoode vedurijuhina ning 1947-58 Tallinn-Väike […]