Auruvedur Su252-94 (С^у252-94) tehasenumbriga 3698 valmis A. Ždanovi nimelises laevatehases „Punane Sormovo“ juunis 1950. Vedur töötas aastatel 1950-1959 Tomski raudtee Taiga ja Barnauli depoodes, siis Gorki raudtee Kirovi depoos ja 1962. aastast, mil vedur viidi kivisöelt üle naftaküttele, kuni reservi arvamiseni Balti raudtee Daugavpilsi depoos. Eestisse sattus see vedur novembris 1976 rändkatlamajana, töötades Tallinna raudteesõlme mitmel objektil, sh Pääsküla depoos. Vedurina oli tema läbisõit kuni 1972. aastani olnud 1 967 599 km. Sellest vedurist sai Raudteemuuseumi välisekspositsiooni esimene eksponaat – vedur toodi Haapsallu 20. juunil 1997. Auruveduril on veduri Su251-00 tender, mis valmis tehases „Punane Sormovo“ 1948. aastal ja mahutas 27 m³ vett ning 20 t kütust.

Seeria С^у (сормовский усиленный, Su) vedurid konstrueeriti 1925. aastal Kolomna veduritehases seeria S (С, Sormovo, 1910) vedurite baasil ning neid ehitati kuni 1951. aastani Kolomnas ja Sormovos kokku 2680. Su252-94 kuulub neljandasse, Sormovos 1947-1951 ehitatud moderniseeritud partiisse (kokku 411 tk). Seeria IV partii auruveduri arvestuslikuks töömassiks koos täis tendriga on kokku 150 tonni. Katla tootlikkus on kuni 12 tonni auru tunnis, masina võimsus kuni 1565 hj, piirkiirus 120 km/h. Eestis kasutati Su-seeria vedureid nii lähireisirongide kui ka kaugkiirrongide veoks, pärast raudtee motoriseerimist aga rändkatlamajadena. Eestis on eri aegadel töötanud rongiveduritena 47 seeria Su vedurit (sh 8 vedurit IV partiist). Esmalt (1945) hakati Eestisse tooma I ja II, siis IV ja hiljem III partii vedureid. 1960. aastatel kanti I ja II partii vedurid maha ja nende katlad müüdi, asemele toodi uuemad vedurid. Lisaks toodi Eestisse 1970.-80. aastatel rändkatlamajadeks 10 taolist vedurit, sh ka Su252-94. 1991. aastaks oli Eestisse alles jäänud vaid 3 sellist vedurit.