Elektrirongi ER1 juhtvagun 2303 tehasenumbriga ЭР1-609 valmis Lätis Riia Vagunitehases 1958. aastal elektrirongi ЭР1-06 koosseisus, mis esialgu sõitis Põhjaraudteel Moskvas. Hiljem elektrirongi koosseis senisel kujul lammutati ning vagunid sattusid erinevatesse depoodesse. Elektrirongi ЭР1-06 juhtvagunid 601 ja 609 toodi Moskvast Tallinnasse 1. juunil 1980. RE Eesti Raudtee kuuluva veeremi ümbernummerdamisel sai juhtvagun nr 601 uueks numbriks 2301 ja nr 609 numbri 2303. Detsembrist 1993 kuni aprillini 1994 oli vagun Balti Laevaremonditehases kapitaalremondis, mille käigus sai nii uuendatud sisu kui uue värvilahendusega välisilme. Sellisena sõitis ta 4-vaguniliste elektrirongide koosseisus kuni 2002. aastani, mil kanti AS Elektriraudtee poolt maha ja anti eksponaadina üle Raudteemuuseumile – Haapsallu jõudis vagun 26. novembril 2002. 1958-2001 oli vaguni läbisõiduks kokku 5,1 miljonit kilomeetrit.

10-vaguniline elektrirong ER1 (ЭР1) konstrueeriti Riia Vagunitehases 1957. aastal suurlinnade lähiliikluse tarbeks. Rongi piirkiirus oli 130 km/h, kiirendus 0,7 m/sek². Täispikkusega (200,6 m) rongis oli 1056 istekohta ning tema töömassiks 560 tonni. Alalisvoolul 3300 V töötanud rongi võimsus oli 2000 kW. 10-vaguniline rong koosnes 5 mootor-, 3 haake- ja 2 juhtvagunist. Aastatel 1957-1962 ehitati kokku 259 sellist rongi. Eestisse tulid esimesed ER1 elektrirongid 1976. aastal, 1991. aastal oli siin kokku 10 ER1 rongi. Iseseisvumisel siia jäänud elektrirongide kapitaalremonti alustati 1993. aastal Balti Laevaremonditehases. Kuni 1990. aastate keskpaigani liikusid ER1 rongid Eestis põhiliselt 6-vagunilistena, seejärel aga 4-vagunilistena. 2005. aasta suvel kanti viimased ER1 rongide vagunid arvelt maha ja lammutati.