Auruvedur L-1646 (Л-1646) valmis Kolomna veduritehases 1951. aastal ning suunati Sverdlovski raudtee Jegoršino depoosse, sealt edasi aga Nadeždinskisse. 1953. aastal saadeti vedur Siberisse, kus ta töötas Krasnojarski ja Bogotoli depoodes. 1961. aastal arvati ta NSVL Teedeministeeriumi strateegilisse reservi ja viidi Põhja-Kaukaasiasse, sealt Aserbaidžaani Kirovabadi. Eestisse toodi vedur märtsis 1967 ja seisis Valga veduribaasis ligi 25 aastat. Alates aastast 1993 töötas vedur rändkatlamajana Tallinna raudteesõlme mitmel objektil. Auruveduri L-1646 läbisõit on kokku 2041830 km. 8. mail 1998 toodi töökorras vedur Raudteemuuseumi eksponaadiks Haapsallu. Veduril on 1948. aastal Brjanskis ehitatud P33 tüüpi tender, mis algselt kuulus vedurile L-1039.

Auruvedur Л (L, algselt P32 „Pobeda“) konstrueeriti Kolomna veduritehases. 1947. aastal nimetati P32 ümber seeriaks L veduri peakonstruktori L. Lebedjanski järgi, mistõttu sai hüüdnimeks „lebedjanka“. Kolomna, Brjanski ja Luganski tehastes ehitati aastatel 1945-1955 kokku 4200 seeria L vedurit. Täis tendriga töökorras veduri massiks on 181 tonni. Katla tootlikus on veduril kuni 16 tonni auru tunnis, masina võimsus kuni 2125 hj, piirkiirus 80 km/h. Eesti oludes vedasid need vedurid kaubaronge normaalkaaluga 2800 tonni. 1963. aastal, mil Eesti laiarööpmelistel raudteedel oli kaubaliiklus plaanitud motoriseerida, vahetati kogu laiarööpmeliste kaubavedurite park välja hoopis kasutatud seeria L raskete auruveduritega. Need vedurid kindlustasid kaubaveo siinsetel laiarööpmelistel liinidel kuni liikluse motoriseerimiseni 1970. aastate alguses, mil Eestis oli 66 sellist vedurit. 1991. aastaks oli Eestisse jäänud 32 seeria L auruvedurit.